Euroopa suur probleem – uuenduse puudumine

Euroala kriisis süüdistatakse mitut asjaolu: kehv rahanduspoliitika, ebapiisav regulatsioon pangandussektoris ja konkurentsivõime vähenemine ajal, mil odav raha surus buumi ajal palgad ja eluaseme hinnad liiga kõrgeks. Euroopa probleemide tekkimisel on üks tähtsaid asjaolusid aga ka vähene uuendus.

Euroopa uuenduse statistikast selgub, et USA-le jäädakse alla praktiliselt igas valdkonnas. Mitmes valdkonnas jäädakse alla ka näiteks Aasiale ning Euroopa enda riikide vahelised erinevused suurenevad.

Osas riikides on uuendusprotsess lülitanud sisse isegi tagurpidikäigu, sest surve eelarvetele on suur ja ka uuendusele kulutatava raha hulka ollakse sunnitud vähendama. Uuenduse arendamine on Euroopa jaoks aga tähtis, et riigid oleksid suutelised jätkusuutlikud majanduskasvu numbrid taastama.

Uuendus on aga tunduvalt laiapõhjalisem kui tehnoloogiaettevõtete tingimuste paremaks muutmine. Uuendust on vaja kõigis sektorites ja tihtipeale on Euroopa Liidu reeglid need, mis on saanud suurimateks takistusteks.

Näiteks võib tuua keemiatööstuse. Euroopa vanade reeglite järgi peavad ettevõtted uusi aineid tohutult palju testima, mis suurendab firmade kulutusi. Paljud ettevõtted on uute ainete turule toomisest loobunud. Uute reeglite kohaselt peab vaatamata riskitasemele testima ka juba kasutusel olevaid aineid, selgub Euroopa Poliitikauuringute Keskuse heaks töötava Andrea Renda raportist. Tulemus on see, et Euroopa laboratooriumid on testimisega nii hõivatud, et uuringuid on hakatud tegema välismaal ning paljud projektid on pandud ootele.

Teiste tööstuste puhul on uuendust tagasi hoidnud Euroopa Liidu vastumeelsus kasutada regulatsioone, mis on teaduslikult välja töötatud.

Paljud kardavad, et teadus on Euroopa Liidu prioriteetide nimekirjas väga madalale langenud. Eelmisel aastal loobus komisjon ELi tähtsaima teadusnõuniku ametikohast. Samal ajal vähendas EL teadusuuringute ja uuenduse raamprogrammi Horisont rahastust, et koguda kapitali vastloodud infrastruktuuri investeerimisfondi jaoks.

Luuakse teadusnõuniku ametikoht

Kartus, et Euroopa Liit pöörab teadusele selja, võib olla ka põhjendamatu. Euroopa Liidu teaduse ja uuenduse volinik Carlos Moedas väidab, et komisjon keskendub otsuste tegemisel jätkuvalt tõenditele ning avalikustab varsti plaanid uue teadusnõuniku ametikoha loomiseks.

Ta lisas, et ELi uued investeerimisfondid saavad investeerida ka teaduse projektidesse, mis annab omakorda võimaluse ülikoolidele rahastust saada. Samal ajal juhib komisjon regulatsioonide ülevaatust, mille eesmärk on vabaneda ebavajalikest reeglitest. Teiste algatuste seas võib nimetada ka plaane julgustada rohkem turgudelt tulevat rahastust, mis peaks aitama just uuenduslikke ettevõtteid.

Isegi kui komisjon saab probleemidest aru, on ettevõtted jätkuvalt ettevaatlikud. Mõned kardavad, et komisjon tahab uusi digituru reegleid kasutada selleks, et muuta USA ettevõtete siinne tegutsemine keerulisemaks. Paljud saavad aru, et mõned suurematest takistustest uuendusele on loonud riikide valitsused ja Euroopa Parlament, kes on vastuvõtlikud mõjutustele, mille tagajärjel on uute ettevõtete turule tulemine raskendatud.